Kõrvitsapüree

Ma pole kunagi kõrvitsafänn olnud. Ainuke kõrvitsast tehtud toit, mida olen siiani söönud, on kõrvitsapüreesupp. Kuna mingi aeg tagasi leidsin igasuguseid huvitavaid kõrvitsast tehtud küpsetiste retsepte ja Laivil külas käies sokutati kõrvits kaasa, siis mõtlesin, et oleks aeg kõrvitsausku pöörduda. Mõeldud-tehtud. Otsustasin suuremast osast kõrvitsast teha just püreed, et saaks mõnusaid küpsetisi teha.

Uurisin netist erinevaid kõrvitsapüree tegemise võimalusi ja otsustasin röstimise kasuks. Selleks tuleb kõrvits puhastada svammist ja seemnetest (seemneid mitte ära visata), lõigata paari sentimeetrised viilud ja laotada koor allpool küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Rösti ahjus 180 kraadi juures 30 minutit või seni kui kahvliga torgates on kõrvits pehme.

Röstitud kõrvits

Kui kõrvits on täiesti pehme, eraldada viljaliha koore küljest. Ma lasin kogu viljaliha massi veel köögikombainist läbi, et saaks ühtlasem püree ning panin seejärel purkidesse.

Värv on lihtsalt super!

Seemned röstisin ka ära. Selleks pese need jooksva vee all puhtaks ja kuivata köögipaberiga. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja tilguta sinna veidike oliiviõli ning sega seemned. Raputa peale ka natuke soola ja rösti 180 kraadi juures 20-25 minutit kuni seemned on omandanud kuldpruunika värvuse. Väga mõnus niisama näksida, kõrvitsapüreesupi  või muude toitude peale raputamiseks.